lahendada. Kuigi KIS2 projekt ei suutnud vastata
küsimusele, kuidas luua kasutajate vajadustele vastav
infosüsteem tähtaegselt ja esialgse eelarvega (see
küsimus on muide kujunemas sama igavikuliseks
nagu see, kas sebra on mustade triipudega valgel
taustal või valgete triipudega mustal taustal), loodame
selle rakendamise viia läbi nii valutult kui võimalik.
Iga uus süsteem on kasutajate jaoks võõras ja selle
kasutamine võib alguses tekitada tuska, kuid usun, et
sõbraliku ning tõhusa toe olemasolu selle protsessi
juures aitab raskustest valutumalt üle saada.
Timo Ligi
projektijuht
ÕIGUSEMÕISTMISE TÕHUSTAMISE PROJEKTIST HARJU
MAAKOHTUS
Sissejuhatuseks
Teatavasti alustati Harju Maakohtus 2013. aastal
tõhusama
õigusemõistmise
projektiga,
mille
eesmärgiks on kohtumenetluse efektiivsemaks
muutmine. Selle saavutamiseks on Harju
Maakohtuga 2014. aastaks
kokku lepitud
arengueesmärgid, mille kohaselt ei ületa üheski
menetlusliigis tõhusa õigusemõistmise Euroopa
komisjoni
(CEPEJ)
kujundatud
keskmine
menetlusaeg 2014. aasta lõpus 100 päeva.
Kokkulepete kohaselt ei ületa arvestuslik keskmine
menetlusaeg tsiviilasjades 135 päeva, kriminaalasjade
üldmenetluses 190 päeva, kriminaalasjade lühi-, käskja kokkuleppemenetluses (v.a tagaotsitavatega asjad)
ning väärteoasjades 60 päeva. Samuti on kokku
lepitud 2014. aasta lõpuks sõltuvalt menetlusliigist
kas üle 150 päeva või üle 365 päeva menetluses
olnud asjade osakaalu maksimaalne protsent.
Eelnevalt nimetatud eesmärkide saavutamiseks on
Harju Maakohus muutnud ka töökorraldust.
Esimese abinõuna asendati senised konsultandid
kõrgema
kvalifikatsiooniga
kohtujuristidega.
Ametisse on nimetatud 61 kohtujuristi, kellest 26 on
kohtujuristiks nimetamisele eelnevalt töötanud Harju
Maakohtus kas konsultandi või kohtunikuabina.
Teatavasti on menetluse sujuva läbiviimise tagamise
üheks
eelduseks
ka
menetlusdokumentide
kättetoimetamise tõhusus. Selle tagamiseks töötati
Harju Maakohtus välja menetlusdokumentide
kättetoimetamise mudel, mille kohaselt kasutatakse
senisest enam kohtukordniku poolt dokumentide
isiklikku kättetoimetamist ning vähendatakse Eesti
Posti teenuse kasutamist. Mudeli järgi peab iga
kordnik-käskjalg põhipalga eest isiklikult kätte
toimetama 50 kohtudokumenti kuus ning alates 51.
isiklikult kättetoimetatud menetlusdokumendist saab
käskjalg iga dokumendi eest tulemustasu. Seniste
tulemuste põhjal hindab kohus meedet edukaks.
Projekti edenemise tagamiseks on laiendatud ka
kohtuistungi sekretäride igapäevaste tööülesannete
ringi. Lisaks kohtuistungite protokollimisele ja
kutsete väljastamisele täidavad sekretärid ka muid
olulisi ülesandeid, näiteks teevad asutustele
järelepärimisi. Kõikide varem kohtus töötanud
sekretäridega viidi läbi ka arenguvestlused.