Lasnamäe kõrgete majade vahel kõndides oli väga
hästi näha, et kui tuli korteris põles, siis järelikult
peab keegi ka kodus olema. Kohe joonelt õnnestus
seetõttu isiklikult kätte toimetada neli uut
menetlusdokumenti ning alles viienda dokumendi
kättetoimetamisel, mis oli isikule saadetud
väärteomenetluse raames,
tekkisid
esimesed
probleemid. Ilmselgelt meelemürkide mõju all olev
adressaat lasi meid küll paneelmaja koridori sisse,
arvates esiti, et me oleme tema külla oodatud
sõbranna, ning oli pärast esimest ehmatust valmis
juba ka talle esitletud tähtkirja vastu võtma, kuid
kuuldes peale küsimist, et kiri on kohtust, lahtus
koheselt ka koostöövalmidus. Kuigi Nadežda
proovis veel selgitada, et dokumendi vastuvõtmisest
ei ole mõtet keelduda ja küll kohus isiku ikka lõpuks
kasvõi politsei abiga kohtu ette saab, siis ilmselt ei
soovinud isik oma meeldivat reede õhtut rikkuda
ning tõmbas ukse Nadežda ees kinni. Hea, et
Nadežda vilumus ning ettenägelikkus päästis ta
sõrmed ja varbad. See keeldumine võimaldas aga
Nadeždal vastava informatsiooni väljastusteatele
kirjutada ning menetlusdokumendid juba eelnevalt
punnitavasse postkasti toppida.
Peale seda vähe krõbedamat kogemust pidin küll ise
lahkuma, kuid Nadežda liikus oma ringil edasi.
Alguses võib see töö tunduda küllaltki ohtlik ning
kindlasti ka stressi tekitav, kuna vängetest sõnadest ei
pääsenud me ka täna, kuid Nadežda sõnul tekib
rutiin ja harjumus kiiresti. Ei tohi lihtsalt kõike
südamesse võtta!
Tänan lõpetuseks selle artikli kirjutamise võimalikuks
tegemise eest Harju Maakohtu ametnikke Nadežda
Maltštšukovat, Kairit Mikkinit ja Getlin Elmikut.
Rasmus Karja
õigusloome ja arenduse talituse nõunik
KOHTULIKE REGISTRITE REFORMIST
Kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmise muudatuste
arutamise raames kohtute haldamise nõukoja 69.
istungil tõstatas Riigikohtu esimees küsimuse
kohtunikuabide edaspidisest rollist kohtusüsteemis
kohtujuristide kõrval. Seetõttu alustati vastava
analüüsiga ning eelnõu koostamisega.
09. jaanuaril 2014 kiitiski Vabariigi Valitsus heaks
Justiitsministeeriumis pikalt ette valmistatud kohtute
seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga nähakse ette, et
kohtunikuabid täidavad tulevikus teenistusülesandeid
ainult
kohtulike
registrite
pidamisel
ja
maksekäsuosakonnas ning neile ei või anda
lahendamiseks
õigusemõistmise
funktsiooni
teostamisega
seotud
laiemaid
ülesandeid.
Kohtujuristid aga toetavad eelnõuga kavandatu
kohaselt kohtutes õigusemõistmist.
Kuna tänane kohtulike registrite pidamise süsteem
on mõneti ajale jalgu jäänud ega ole jätkusuutlik,
muudetakse eelnõuga ka kohtunikuabi ametisse
asumist ja reformitakse kohtulike registrite
halduskorraldust. Kohtulike registrite puhul on
probleemiks registripidamise süsteemi ja registrite
õigusliku staatuse, juhtimise ning edasise saatuse
ebaselgus. Seetõttu korrastatakse eelnõuga lisaks
kohtunikuabi ametisse asumise regulatsioonile ka
registrite juhtimis- ja halduskorraldust.
Kohtulike registrite halduskorralduse muutmine
Kehtiva regulatsiooni kohaselt on Eestis neli
registriosakonda, mis asuvad Harju, Tartu, Pärnu ja
Viru maakohtute juures. Kohtute seaduse § 16 lg 2
kohaselt peavad maakohtute registriosakonnad